Panen müüki oma raudse sõbra, mille ma ise Rootsist tõin. See helesinine „pardimuna“ on mind truult teeninud veidi üle seitsme aasta ja sõidutanud kõikvõimalikesse kohtadesse, kuhu vaid mõte tekkis minna. See sõber on ehtne „naistekas“, ehk siis on sõiduvahendiks olnud ainult naistele. Ja jah, lugesite õigesti, sest mina olen selle auto teine omanik, esimene omanik oli Rootsi pereema. See helesinine unistus on väga hästi hooldatud nii Rootsis, kui ka Eestis. Kõik hooldused on korralikult raamatus ja ajalugugi kõik olemas. Ja mis peamine, kõik on tehtud Volkswageni esinduses. Ka gaasipaagid on taastatud (kõik dokumentatsioon on olemas) ja sellepärast ei maksa ka muretseda. Ja gaasiga on ikkagi väga odav sõita, uskuge, ma tean mida ma räägin. Annan oma sõbraga kaasa velgedel talverehvid, mis on sõitnud ainult ühe talve, hetkel on all valuvelgedel suverehvid, mis on sõitnud ainult selle suve. Kui ilmataat lume vahepeal maha potsatab, siis ma muidugi mängin rattad ringi ja siis on kaasa vastavalt aastaaja välised rattad. Ukse avamiseks on kaks võtit. Katusele on kaasa anda ka katusereelingud suusaboksi jaoks. Kui Sa tahad midagi juurde küsida, siis julgelt helista (autoroolis või tööl on raske vastata, aga muidu olen telefonikõne kaugusel). Kui Sa nüüd küsid, et miks ma siis nii head autot müün, siis tead ju küll naiste tujusid... Tahtsin lihtsalt uut ja see uus on juba olemas ja sestap jäi helesinine unistus nukralt vaatama, kui mina teise autoga sõitma läksin. Kahju hakkas teisest, tahaks ta headesse kätesse edasi saata. Äkki on keegi, kes tunneb suurt rõõmu nendes mõnusates istmetes kulgeda mööda maanteid ja avastada uusi paiku.